laupäev, 1. veebruar 2014

Mõnus laupäev meisterdades

Mul oli täna väga huvitav päev. Käisin meisterdamas. Oi, mulle meeldib meisterdada! (Loe viimast lauset nii, nagu Pantalone ütles hiilimise kohta.) Aga ma alustan natuke kaugemalt. Paar postitust tagasi kirjutasin, et mul pole sketchpad'i, niu-niu. Käisin mina siis otsimas ja Rahva Raamatust leidsingi täitsa sellise, nagu ma enam-vähem ette kujutasin. Oli kõik taaskasutatud materjalidest ja värk. Guugeldasin kohe, millega see tootja veel tegeleb. Ja nii ma jõudsingi Trykimuuseumisse. Nad teevad päris lahedaid asju, tekkis endal kohe isu ka ise käed külge panna. Kirjutasin neile, käisin kohtumas-vestlemas ja võtsin täna osa nende Avatud Stuudio sarjast. Seal saab osaleda igast huvitavates õpitubades: puutähtedega trükkimine, spiraalmärkmiku valmistamine, linoollõige, T-särgile või kotile trükkimine, voltimine-kleepimine ja lõikamine. Ja seda vaid 6 eurtsi eest. Mina võtsin kaasa ühe särgi ja tahtsin teha ka märkmikku. Sest kaks sketšivihikut on ju palju parem kui üks. Alustasin särgile trükkimisega. Suure hurraaga tahtsin muidugi teha oma lõigatud pildi, üldse ei süvenenudki, mis lõiked neil juba olemas on. Kohapeal sai pildi välja printida, et see siis nitrolahusti ja trükipressi abil linoolile kanda. Nii ju palju lihtsam lõigata, kui jooned juba ees on ;).


Joonte väljalõikamine oli päris raske tegelikult. Käsi väsis kiirelt, pöial ei püsinud paigal, lõikaja ei püsi käes, sõrmenukilt tuli nahk maha. Lõppkokkuvõttes tegi suurema osa väljalõikamisest juhendaja Kalju.



Lõpuks sai linoollõige valmis, kandsime värvi peale, tegime esimesed katsed esialgu paberile, natuke tegime jooni juurde (okei, Kalju tegi, ma vaatasin pealt), värvisegudele natuke täiendust, uus katse paberile ja lõpuks sai pildike ka särgile.



See asi seal särgi kõrval ongi linoollõige. Minu meelest sai päris vahva. Esimese korra kohta.

Märkmiku tegemise jaoks pidi välja valima kaaned. Trykimuuseumi juures meeldib mulle väga just see, et nad on leidnud väga leidlikke taaskasutusviise. Märkmikukaantena kasutatakse ära vanade raamatute kaaned. Geniaalne, ma ütlen!


Ma valisin ilusad sinised kaaned. Need lõikasin pooleks, liimisin siseküljele koleda paberi katteks uue paberi (mis on ka taaskasutatavast materjalist tehtud). Giljotiiniga lõigati paberipatakas parajaks, augustasin need ja spiraaliga kokku. Lihtne!


Ilmselgelt olen mina rahul.

Kellel nüüd ka tekkis huvi ja tahtmine midagi ägedat meisterdada, siis ärge muretsege, Avatud Stuudio tuleb varsti jälle. Otsige Facebookist Trykimuuseum üles ja saate silma peal hoida, millal jälle mõni kift õpituba tuleb. Mina lähen kindlasti veel! Mul on juba uued ideed peas, mida teha võiks :). Muide, Trykimuuseumis elab ka kass nimega Gutenberg :).


Aga minu lahe päev ei saanud sellega otsa. Koju jõudes oli Mikk mulle söögi soojaks teinud, poes käinud, keeksi ja juustuküpsiseid küpsetanud (from scratch!), pesu pesnud, koristanud, lilli toonud ja kohale oli jõudnud ka pakikene, kus sees "52 Weeks of Romance" ehk siis tuleb iga nädal võtta kotikesest üks kaart, kraabid lahti nagu loto ja loed, mida toredat ja romantilist nädala jooksul teisele tegema peab. Nii armas ju! :)

1 kommentaar: