pühapäev, 6. aprill 2014

Pilguheit pooleliolevatele

Mul on hetkel pooleli paar päris huvitavat tööd/projekti. Esimese kohta lisan väikese pildi ja hetkel sellest rohkem ei räägi. Väike põnevusmoment peab ju ikka jääma. Lisaks ei saa alati sada prossa kindel olla, et kõik läheb nii, nagu plaanitud.

Sneakpeek.

Teise kohta räägin natuke rohkem, aga hetkel pilti ei näita. Nimelt on käsil üks uus maal. Stuudios pakkus Aime uueks maaliteemaks välja Emajõe, sest selleteemalist näitust olevat mõned korrad meilt küsitud. Võtsin jälle suure ampsu ja nüüd kirun ennast, aga pooleli ei saa ju ometi enam jätta. Tahtsin teha sellise vaate, millest saaks peale vaadates ikka kohe aru, et tegemist on Emajõega, mitte lihtsalt mingi veekoguga in the middle of nowhere next to nothing. Kuna stuudios kohapeal olevatest motiividest mulle ükski ei meeldinud, siis vaatasin telefoniga, mis pilte välja annab. Just panoraami otsisin, sest tahtsin piklikule lõuendile teha. Esimene rough sketch saigi lõuendile nii, et eeskujuks oli vaid üks imekribu pilt telefoniekraanil. Hiljem, kui hakkasin printimise jaoks suuremat versiooni otsima, olin meeldivalt üllatunud - foto autoriks on ühe tuttava õde. Kirjutasin kohe sellele tuttavale, sest noh, nii vahva kokkusattumus ju. Tema oli ka rõõmsalt üllatunud, ja ega sellega kokkusattumused ei lõppenud. Tal olevat kodus üks Jegorovi maal ja temast ma olin just hiljuti blogis kirjutanud. Ja kolmas kokkusattumus: maalil on kujutatud vaadet Kuressaarele - minu armas kodulinn :). Vot sellised armsad väikesed kokkusattumused ja mulle piisas sellest täiesti, et tuju hea oleks.

Aga see maalimise osa... raske on. Aime ikka julgustas, et väga hästi tuleb ja väga hea on. Ma kahtlustan, et ta seda ainult heast südamest ja haledast meelest ütleb. Aga eks ma ikka pusin edasi. Lootust veel on.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar