teisipäev, 23. september 2014

Kuidas ma krokiitunnis käisin

Sel semestril pidime omale leidma ühe vabaaine. Kool ise pakkus phmt vaid ühe aine - krokii, mis oli üsna kohe täis saanud. Õnneks ma ikkagi sain omale koha ja eelmine nädal käisin tunnis esimest korda, täna teist. Aa, algul ma täpselt ei teadnudki, mis see endast kujutab. Küsisin sosinal ühe kursaõe käest "mis see on?" Kui on veel mõni nii tumba kunstihuviline, nagu mina, siis krokii on alasti inimese kiirvisandamine. Tuleb täitsa päris modell, kisub end paljaks ja hakkab erinevaid poose võtma ja iga viie minuti tagant seda vahetama.

Nonii, läksin mina siis esimest korda tundi. Ootasin, et millal õppejõud siis sissejuhatuse teeb, et mismoodi tehakse või et mis vahendeid võib kasutada või muud üldist tutvustust aine kohta. Aga ei, modell oli juba paljas ja esimene poos võetud. Noh, mis siis ikka, hakkan siis visandama. Kritseldades, nagu ma ikka visandan. 

Kaks-kolm poosi hiljem jõuab õppejõud oma ringkäiguga minuni. Juba eemalt viskab kaks kätt issameiesse kokku "Oi-oi-oi-oi, m e i e siin ei kirjuta. Me j o o o o n i s t a m e." 

Ehk et sedasi kritseldades ei tohi, sest see on kirjutamine. Tuleb ühe joonega teha. Ütlesin, et olen esimest korda. 

"Misasja?? Esimest korda joonistad või?? Näed, nii tuleb teha." 

Võtab pliiatsi mu käest, hoiab seda veidralt, näitab ette. Ookei, proovin edasi, aga pliiatsi veidralt hoidmisega pole harjunud ja võtan pliiatsi ikka nii nagu tavaliselt. Kritseldamine on ka vist veres, raske kohe käsu peale sellest lahti öelda. Õppejõud käib vahepeal mööda: "Ei kirjutaaaaa...." Siis annab mulle "imehea" nõuande - "pikkade kunstküüntega ei ole võimalik pliiatsit nii hoida, nagu sa muidu hoiad." Eeee.. no, thanks. 

Okei, proovin siis ikka pliiatsit nii hoida, nagu ta näitas. Midagi hakkab looma. Kahjuks olen aga liiga aeglane ja jõuan teha vaid pool poosi ja varjusid ei jõua üldse lisada. Mõned poosid jätan üldse vahele, sest olen juba veits tüdinud ja natuke pahane nende kommentaaride peale. Kust ma pidin seda teadma, et kritseldada ei tohi? Pusin ikka vaikselt edasi. Keha on pikast päevast ja seismisest juba väsinud, otsin mugavamat asendit ja endale märkamatult joonistan jalad ristis. 

Läheb õppejõud viimast korda mööda: "Ja jalad ka ristis veel. Küll on ikka õudne asi, eksole." 

Selle peale tegin vaid mingi hädise naeratuselaadse grimassi ja kirusin oma peas, miks ta mind sedasi lamedalt kommenteerima peab. 

Pärast oli mul veel tükk aega tuju nullis. Otsustasin, et kui ta järgmine kord ka mind sedasi kommenteerib, siis ma ütlen midagi. Muidugi viisakalt ja kogu austuse juures. See järgmine kord oligi täna. Eelmistel päevadel ma vaatasin netist näiteid krokii kohta, kuidas tehakse, mis vahenditega jne. Olin valmistunud, püüan teha ikka ühe joonega ja võib-olla et mitte nii korralikult üritada, nagu eelmine kord, et jõuaks ka varje lisada. 

Esimene kommentaar õppejõult: "Ei kirjuta!" 

Mmmhh.. 

Teine kommentaar: "Ühe joonega!"

"No teen ju ühe joonega!"

Pärast seda ei öelnud ta mulle enam midagi. Ei tea, kas loobus mind noomimast või hakkas mul enam-vähem tulema juba? Midagi võiks ju ikka öelda! Oehh.. Õnneks on see aine mitteeristav, ehk et hinnet ei panda, vaid lihtsalt arvestus/mittearvestus. Pooleli ma ka kindlasti jätta ei taha, sest ma saan aru, et see aine on väga väga kasulik. Eks ma ikka rühin edasi...

Aa ja pildid ka siis mu esimese ja teise tunni visanditest. Vahe on vist üsna märgatav, mis?

Krokii. I tund.

Krokii. II tund.

2 kommentaari:

  1. Hei armsake, ära Uudo kommentaare isiklikult küll võta! Me kõik oleme miljon korda kuulnud kommentaare "ära kirjuta", "tõmba ühtlaste joontega" ja mis väga väga rõhutatud alati "jalad ristis ei tohi seista", seega sinu vastu isiklikult tal kohe kindlasti midagi ei ole. Ära võta südamesse ja proovi ta soovitused järgi - algul on ebamugav, mina tegin kõike samamoodi (jalad ristis kirjutades), aga pärast näed, et nii on tõesti parem.

    VastaKustuta
  2. Ega ma väga südamesse ei võtnudki. Või noh, kui ka võtsin, siis unustan üsna kiiresti :).

    VastaKustuta