teisipäev, 9. september 2014

Natuke kunsti Santorinilt

Ma käisin vahepeal Kreekas Santorini saarel ja nägin seal palju ilusat. Lisaks kaunitele, võiks lausa poeetiliselt öelda, et hingematvatele vaadetele tehakse seal ka päris lahedat, armast ja sooja kunsti. Oia (hääldatakse Iia) linnake on see põhiline inspiratsiooniallikas kunstnikele. Olevat lausa mitmeid pintslimehi, kes on selle linna kaunidusest nii võlutud, et on sinna elama kolinud ja siis oma kunsti seal edasi teinud. Ma üritasin guugeldada ja kedagi konkreetset leida, aga ei olnud õnne. Väikesi galeriikesi on saarel aga tõesti palju, ja mulle tundus, et Oia linna valgete majade ja lõputute treppide vahel on neid kõige rohkem.






Maalidel on põhiliselt kujutatud muidugi seda kõige silmatorkavamat ümmargust sinise katusega kirikut ja ka veski on üks Oia sümbolitest. Ühed väga vahvad asjad, mida ma kusagil varem näinud polnud, on sellised keraamilised poolskulptuurilised ukseaugud. Väga idüllilised, minu arvates.

Üks natuke teistsugune galerii oli nagu väike aiake. Me algul tükk aega mõtlesime, et kas sinna ikka võib minna, sest väike kunstipoeke jäi nurga taha, kohe seda ei näinud.




Ühes tänavapealses galeriis oli müüri peal nii vahvad väikesed jalgrattad. See kompositsioon, mis nad kokku moodustasid koos pisikese molberti ja maaliga oli väga kift.




Kas pole vahvad? Kunstipoodidest võib leida ka igasugu muid vahvaid kujukesi, suuremaid ja väiksemaid. Ühed minu lemmikud olid sellised mammid (võrdluseks järgmine pilt peente daamidega):





Kas see viimane pilt meenutab teile kedagi? Üht Eesti kunstnikku? No minul tuli küll kohe Jüri Arrak meelde.

Üks omamoodi lahe skulptuur oli ühe poolenisti mahajäetud linnakese Meso Gamia kohviku juures. Puuplaatidele olid kirjutatud kaugused erinevatesse linnadesse või riikidesse. Eestit ei leidnud, aga leppisin Helsingiga.



Santorinil tehakse ka väga kaunist käsitööd, mis ei paista ka ülearu kallis olevat. Nüüd ma isegi natuke kahetsen, et ma mõnd kaunist oliviipuuokstega laualina ei ostnud. Mikk, sõidame tagasi.





Viimase pildi kommentaariks pean ütlema, et ma ei tea öelda, kas need kuldsed karahvinid ja pitsid ka täiesti käsitöö olid. Ukse peal oli nii kurja moega onu, kes ilmselt poleks lubanud poe vaateaknast ka mitte pilti teha. Mikk salaja tegi ikkagi (seepärast on ka pilt natuke kehvake, karahvinid pole väga hästi eristatavad vist), mina pabistasin kõrval. Veel vähem oleks ma julgenud onu käest uurida, kas karahvinid on käsitööna valminud.

Aga üks kunstiteema, mida ma veel maininud pole, on kirikud. Neid on sellel pisikesel saarel kokku 500 ringis. Enamik neist on väikesed aiamaja mõõtu koduhoovi kirikud. Miks neid nii palju on? Põhjus väga lihtne - kui sul on kirik, siis pead vähem makse maksma. Aga on ka suuri ja uhkeid kirikuid, ja need on tõesti väga-väga uhked ja kaunid. Paljudes galeriides on müügil ka õigeusu ikoone.


 

Suuremate kirikute ees, väljakutel ja ka linnatänava treppide vahel on palju mosaiike, mis on laotud mustadest ja valgetest lapikutest ja mitte nii lapikutest kividest. Laotud on nii lapiti kui serviti. Praegu meenub, et tegelikult oli ka meie hotelliesine väike parkimisplats mosaiigina laotud. Meeletu töö on see ikka. Aga ilus on ka.




Ma arvan, et siinkohal peaks lõpetama hakkama. Ilusat kunsti ja kauneid pilte on palju, raske oli midagi välja jätta. Kindlasti unustasin ka midagi rääkimata. Enivei, õnnitlen neid, kes on mu pika postituse lõpuni jõudnud! Ning pisikese lõpurosina pean ikkagi veel lisama. Idülliline tänav pealinnas Firas, kas pole mitte mõnus?




2 kommentaari:

  1. Natuke aega tagasi küsisin mehelt, et kui tal oleks võimalus reisida ükskõik kuhu, siis mis koht see oleks? Tema vastas Hiina müür, ise jäin aga mõttesse - kuhu mina kohe nüüd minna tahaksin? Mulle on alati meeldinud Veneetsia, aga seal olen juba päris mitu korda käinud. Seda postitust lugedes / vaadates / imetledes sain aru kuhu järgmisena minna tahan - Santorini! Kreekas olen vaid Ateenas ja Thessalonikis käinud, Santorini on aga hoopis teist masti koht... ja nüüd ma väga väga kibelen sinna!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mul on ikka ja alati suur rõõm, kui mu väike blogi kedagi inspireerib, innustab või häid ideid pakub :). Santorini on tõesti imeline koht, meenutan siin jälle heldimusega sooja päikest ja mõnusat Egeuse vett..

      Mul on muide FBs veel natuke pilte muudest valdkondadest koos mõningase jutuga. Võid mu sõbraks tulla, saad näha :).

      Kustuta