kolmapäev, 17. juuni 2015

Olen endiselt olemas!

Jah, olen täitsa olemas, ka kaks kuud hiljem :). Elu on vahepeal lihtsalt nii kiirelt läinud. Maikuus oli palju kooliasju teha ning lisaks lõppes mai meie patuelu piduliku lõpetamisega. Jep, olen nüüd "rõngastatud" :). Juunis sain lõpuks ometi natuke puhata ja täna mõtlesin, et peaks ikka blogis elumärke korra näitama, enne kui uus eluetapp algab, mil millekski muuks aega pole kui söötmiseks, magamiseks ja mähkmete vahetamiseks. Vähemalt nii kõik räägivad. Ja ei - me ei abiellunud selle pärast, et laps tulemas.

Aga millest täna? Kuna mul vaba aja töödeks aega üldse polnud, siis pajatan ikka kooliasjadest. Semester läks väga edukalt, hinded tulid paremad kui eelmisel semestril. Teoreetilisi aineid oli rohkem ja seetõttu ka eksamiteks tuupimist rohkem. Ikka raske oli end selleks sundida, ülikooli sessid tulid kõik meelde jälle. Tegelikult polnud nii hullu midagi, ained ise olid väga huvitavad ja kasulikud, nt intellektuaalse omandi kaitse, kus ühe ülesandena pidime koostama reaalse autoriõiguse lepingu - väga-väga kasulik. Teine aine, mille üle nii tänulik olen, oli arvutigraafika II. Lisaks Photoshopile on ka Illustrator juba täitsa sõber, nt oskasin tänu sellele kursusele ise kujundada pulmapokaalid (graveerimise jaoks).

Mul on tegelikult töödest igast pilte ka näidata. Kõiki korraga ei jõua, seega pühendan selle postituse maalidele. Põhiliselt tuli teha ikka natüürmorte, lisaks oli ka üks portree ja üks figuur. Tehnika poolest midagi eriti ei nõutud, oli vaid üks eriülesanne - spaatliga tehtud töö. Etteruttavalt juba ütlen, et spaatlitehnika hakkas mulle tohutult meeldima, sellega saab väga kifte tulemusi. Aga niisiis. Alustan nendest esimestest ja kõige koledamatest töödest. 


Semestri kõige esimene töö. Nõrk, Riina, nõrk.

 
Seda ma tegelikult ei tahakski üldse näidata, aga no aususe huvides siiski. Kui ükskord kunagi kooli lõpetan, siis on (loodetavasti) hea võrdlusmoment. Portree on minu jaoks väga-väga raske, joonistamises ka. Tegin seda ikka päris mitu korda üle. Poolteist tundi vaeva nähtud, astun korra eemalt vaatama ja tõmban aga jälle valgega kogu näo üle, et järgmisel korral uuesti proovida. Lõpuks andsin alla.

Edasi läksid tööd juba natuke paremaks ja n-ö lahtisemaks.



Siin ma katsetasin esimest korda spaatlitehnikat, lisaks oli ka pintsel ja kilekott :). Ma ei mäletagi enam, kust ma selle kile mõtte peale tulin, aga pinnale andis see sellise toreda roostetava efekti, nagu need asjad ka tegelikult olid.


Ja siis tuli figuur. No ei olnud ka kergemate killast. Ja ikka see näo osa kisub käest ära, no mis sa teed, kui ei oska lihtsalt.


Läksin kiirelt spaatli juurde tagasi.


See ülemine oli mu kõige viimasem töö. Aga vahepeale sattus veel üks pintslitöö, kus üritasin hoida hästi vabat kätt ja tööd mitte "ära limpsida", nagu meil õpetaja ikka ütleb.


Ja mu enda lemmiktöö. Mort oli lihtsalt niivõrd igav, et püüdsin selle tegemist enda jaoks kuidagi huvitavamaks muuta. Asjad ja värvid meenutasid mulle kohe nõukaaja postreid ja nii see idee tuligi. Seda tööd ma tagasi ei saanudki, võeti kooli fondi, järelikult meeldis teistelegi :).


Ja saigi semester läbi, jõudsin üheksa tööd teha. Ise ma kahjuks hindamisel olla ei saanud, aga nagu kuulda oli, siis ma millestki ilma ka ei jäänud, kommentaare ei jagatud phmt üldse. Viimane pilt ongi hindamiselt ja kursaõe, kes mu tööd üles pani (aitäh veel kord!), telefonist pärit, seetõttu ka natuke kehvem kvaliteet.


Kui jõuan, siis pilte erinevatest töödest on mul veel. Mõni on mu Instagramis ka (lingi sellele leiad paremalt äärest).

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar